Kriminaalpoliitika teemadel tagasi koolis

Reedel, so 16.12 külastasid justiitsministeeriumi ametnikud “Tagasi kooli“ projekti raames Kuressaare Vanalinna kooli (KVK) ja Saaremaa ühisgümnaasiumi (SÜG) noori ning tutvustasid nii oma tegevust kui rääkisid perevägivalla ja inimkaubanduse ennetamisest.

Kuueliikmeline meeskond võttis esimesena ette KVK 8.-9. klassid ning seejärel suunduti rääkima SÜG 8.–10. klassidega. Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna analüüsitalituse juhataja Mari-Liis Sööt ütles, et ühe teemana räägiti, mida üldiselt justiitsministeeriumi haldusalas tehakse. “Tegeleme kuritegude ennetuse, ekspertiiside, vanglate, kohtute ja korruptsiooni teemadega,” selgitas Sööt.

Teiseks arutleti noortega perevägivalla üle ning seejärel kõneldi inimkaubandusest ja alkoholiga seonduvast. Sööt ise kõneles ministeeriumi ja korruptsiooni teemadel. “Mida justiitsministeeriumis tehakse, millised võimalused noortel seal on või mis hariduse nad peaksid omandama, et sinna tööle saada.”
Muu hulgas räägiti ka elamislubade skandaalist ja näidati filme. “Näitasime ka “Tujurikkuja” sketši – arutasime, kas seal oli näha korruptsiooni ning millises ühiskonnas tahame elada,” lisas ta. Selgitati ka, millega tegeleb prokurör ja murti ametniku kohta käivaid müüte. “Selgitasime, et ametnik ei ole kuri formalist kuskil paberite taga, vaid meil on väga loov töö. Me teeme näiteks analüüse, uurime, kuidas mingi kuriteo liik on levinud ja kuidas sellele lahendus leida.”

Põhiliselt ei lugenud ministeeriumi esindajad mitte monoloogi, vaid püüti igal võimalusel noori arutellu kaasata. Sööt tõdes, et üks põhjus, miks neid loenguid peetakse, on see, et ka ennast mugavustsoonist välja tuua. “Õpilaste ees on mõnevõrra raskem rääkida kui täiskasvanute ees. Nad on siiramad ja hammustavad kiiresti läbi, kui neile mingit jama aetakse,” muigas naine, lisades, et teiseks nõuab oma töö inimlikku keelde panemine teatavat jõupingutust.

Analüüsitalituse nõunik Anu Leps rääkis noortega perevägivalla ja inimkaubanduse teemadel. Viimase puhul arvavad noored Lepsi kurvastuseks, et neid see teema ei puuduta. “Tähtis on seda teemat hallata, kas või välismaale tööle minnes. Tuleb hoolikalt läbi mõelda, et oleks tagala olemas, kuidas ka tagasi tulla,” rõhutas ta.

Teadmised on kasuks

“Peaks olema varuks raha ja teadma, mida tuleb teha, kui ollakse oma dokumentidest ilma jäänud, sest igal pool ei ole Eesti konsulaati.” Lisaks arutles Leps perevägivalla ja alkoholismiga seotud teemadel. Ta püüdis noortele selgeks teha, et nii lastel kui täiskasvanutel on õigus koduvägivalla puhul abi saada. Samuti pidas ta oluliseks, et lapsed oleksid teadlikud, kuhu tuleb vajadusel pöörduda. “Kes on vägivaldses peres kasvanud, neil on suur oht saada ka tulevikus ohvriks,” nentis ta. Alkoholismist rääkides pandi Lepsi sõnul õpilastele südamele, et noore ja kasvava organismi areng toimub kuni 25. eluaastani – kõik, mis selle arengu hävitamiseks tehakse, maksab tulevikus kätte.

Idee Saaremaale tulla tekkinud sellest, et tal oli kerge võtta ühendust KVK direktori Tõnu Eriniga, kes oli kunagi Leisi keskkoolis, kui tema ise veel seal õppis. Teisalt oli ta tuttav SÜG-i huvijuhiga ning nõnda need kokkulepped sündisid. Paari aasta jooksul on käidud mitmes koolis. “Eelistame tulla suurema meeskonnaga, et jõuda korraga võimalikult paljudeni. Oleme käinud Loksal, Olustveres, Harjumaa koolides,” selgitas Leps, lisades, et Saaremaa on esimene nii kauge koht.

Originaallugu ilmus ajalehes Meie maa laupäeval 17.12.2016 ja selle leiab siit: https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=74005&term...